Canon IXUS II 30.07.2003, sarjast "Mis on karul kõhus?", © 2003 qman@solo.ee <<< < 1 2 3 4 5 6 > |
Selle materjali mujal avaldamine ükskõik millisel viisil, on ilma autori nõusolekuta keelatud. Siit pärineva teabe kasutamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest autor ei vastuta. |
Leht 5/5![]() Vot sellise hunniku pudinaid
sain kätte. Distantspäästiku sensor, AF'i sensorid,
pildiotsija, natuke hammasrattaid, LCD ekraan, surveplaat, ajukivi,
tagakaane nupud...
![]() Surveplaadi küljes on
salvestuspea, nimelt on APS filmile kantud õhuke
läbipaistev
magnetriba, millele kirjutatkse igasugust pildistamisega seotud infot,
kel lähemalt huvi uurib APS standardit.
![]() Ja siin on veel üks
jupstükk, mis paikneb surveplaadi teises ääres.
Arvatavasti on tegemist sensoriga, mis loeb filmi perforiba.
![]() Peale suure hulga kola
eemaldamist, nägi kaamera nüüd palju "puhtam" välja.
![]() Neid
järelejäänud kilekaableid polnud mõtet eemaldada
kuna kaamera käib kolmeks tükiks, ja mind huvitas vaid
keskmine, objektiivi, osa.
![]() Patareipesa ja filmipooliga
kaamerakolmandik eemaldatud.
![]() Fiilmisahtli kolmandik ja
objektiivikolmandik lahutatud, käivad kokku kahe kruviga, mille
asukoha märkisin teisel lehel.
![]() Objektiivimoodul, kohe ees on
näha zoomi mootor ja selle all välgu konensaator. IXUS II on
väga vaike kaamera ja seepärast on asju paigutatud sinna kus
ruumi on, muidu oleks kondekale igati loogilisem koht kaamera toiteosa
vahetus läheduses.
![]() Objektiivimooduli tagumine
pool. Punaste nooltega kruvid lahti ja eemaldame plekiribad. Sinise
noolega on tähistatud survepadi, mis surub filmi vastu
surveplaadil
asuvat salvestamispead.
![]() Objektiivi taga on sellised
detailid. Kahe väikese plekiriba mõtekus kaamera
konstruktsiooni seisukohast ei jõudnud mulle kohale. Milleks
neid
üldse vaja on? Suuremate detailide sisemine ristküliku
kujuline avaus määrab kaadri suuruse.
![]() Peale plekikolakate eemaldamist
saab juba ligi objektiivi koos hoidvatele detailidele. Kolm kruvi lahti
ja olemegi objektiivi sees. See on nüüd üks paras
udupilt, väsitav lammutamine oli.
![]() Vasakul on kummalise kujuga
plekitükk, mis on ümber salvestuspea survepadja.
![]() Vasakul on hammasratas, mis
zoomimisel keerutab objektiiivi välimist teleskoobi toru, mis
kaldus olevate siinide peal sõidab edasi/tagasi. Ma ei hakka
siinkohal pikemalt seletama, mis ma täpselt tegin, et see
objektiivi mehhanism jälle kenasti jooksma hakkas, see on umbes
sama kummaline protsess nagu objektiivide kokkujooksmine isegi.
Tihtipeale on nii, et katki ei ole ükski detail, piisab kui asi
pulkadeks lahti võtta ja uuesti kokku panna, selle objektiiviga
just nii oligi.
![]() Kui mehhanism liigub, on aeg
teda mootoriga testida. Seda tüüpi objektiivides kasutatakse
tavalist mikromootorit, millele vastavalt zoomimise suunale lastakse
toide kas ühtepidi või teistpidi peale. Mootori
võlli
otsas olev "propeller" on osa andurist, mis annab infot mootori
pöörlemise kohta. Nimelt käib zoomimine nii, et
mootorile
toide peale ja loetakse pöörlemise impulsse, kui neid enam ei
tule, siis eeldatakse, et jõuti lõppu ja võetakse
toide maha.
Testimiseks tuleb juhtmed joota nooltega tähistatud mootori toiteotste külge. ![]() Otsad küljes, toiteks
kasutan kaamera enda 3V liitiumpatareid. Siin olen juba zoomi
täies
ulatuses välja kerinud...
![]() ...ja siin kokku tagasi.
Lühidalt, KORRAS! Siit edasi järgneb pikk ja vaevarikas
kaamera kokku monteerimine, see ei ole kuigi põnev osa, suur on
soov, et saaks kokkupandud kaamera juba sisse lülitada, et
lõplikult veenduda... Kokkupaneku käigus kulus hulgaliselt
teipi, et see "rebi/kleebi" konstruktor ühte tükki jälle
saada. Aga ma ütlen teile, et see kaamera sai korda...
|
<<< < 1 2 3 4 5 6 > |