Vot sellise hunniku pudinaid sain kätte. Distantspäästiku sensor, AF'i sensorid, pildiotsija, natuke hammasrattaid, LCD ekraan, surveplaat, ajukivi, tagakaane nupud...

Peale suure hulga kola eemaldamist, nägi kaamera nüüd palju "puhtam" välja.

Neid järelejäänud kilekaableid polnud mõtet eemaldada kuna kaamera käib kolmeks tükiks, ja mind huvitas vaid keskmine, objektiivi, osa.

Patareipesa ja filmipooliga kaamerakolmandik eemaldatud.

Fiilmisahtli kolmandik ja objektiivikolmandik lahutatud, käivad kokku kahe kruviga, mille asukoha märkisin  teisel lehel.

Objektiivimoodul, kohe ees on näha zoomi mootor ja selle all välgu konensaator. IXUS II on väga vaike kaamera ja seepärast on asju paigutatud sinna kus ruumi on, muidu oleks kondekale igati loogilisem koht kaamera toiteosa vahetus läheduses.

Objektiivimooduli tagumine pool. Punaste nooltega kruvid lahti ja eemaldame plekiribad. Sinise noolega on tähistatud survepadi, mis surub filmi vastu surveplaadil asuvat salvestamispead.

Objektiivi taga on sellised detailid. Kahe väikese plekiriba mõtekus kaamera konstruktsiooni seisukohast ei jõudnud mulle kohale. Milleks neid üldse vaja on? Suuremate detailide sisemine ristküliku kujuline avaus määrab kaadri suuruse.

Peale plekikolakate eemaldamist saab juba ligi objektiivi koos hoidvatele detailidele. Kolm kruvi lahti ja olemegi objektiivi sees. See on nüüd üks paras udupilt, väsitav lammutamine oli.

Vasakul on kummalise kujuga plekitükk, mis on ümber salvestuspea survepadja.

Vasakul on hammasratas, mis zoomimisel keerutab objektiiivi välimist teleskoobi toru, mis kaldus olevate siinide peal sõidab edasi/tagasi. Ma ei hakka siinkohal pikemalt seletama, mis ma täpselt tegin, et see objektiivi mehhanism jälle kenasti jooksma hakkas, see on umbes sama kummaline protsess nagu objektiivide kokkujooksmine isegi. Tihtipeale on nii, et katki ei ole ükski detail, piisab kui asi pulkadeks lahti võtta ja uuesti kokku panna, selle objektiiviga just nii oligi.

Kui mehhanism liigub, on aeg teda mootoriga testida. Seda tüüpi objektiivides kasutatakse tavalist mikromootorit, millele vastavalt zoomimise suunale lastakse toide kas ühtepidi või teistpidi peale. Mootori võlli otsas olev "propeller" on osa andurist, mis annab infot mootori pöörlemise kohta. Nimelt käib zoomimine nii, et mootorile toide peale ja loetakse pöörlemise impulsse, kui neid enam ei tule, siis eeldatakse, et jõuti lõppu ja võetakse toide maha.
Testimiseks tuleb juhtmed joota nooltega tähistatud mootori toiteotste külge.

Otsad küljes, toiteks kasutan kaamera enda 3V liitiumpatareid. Siin olen juba zoomi täies ulatuses välja kerinud...

...ja siin kokku tagasi. Lühidalt, KORRAS! Siit edasi järgneb pikk ja vaevarikas kaamera kokku monteerimine, see ei ole kuigi põnev osa, suur on soov, et saaks kokkupandud kaamera juba sisse lülitada, et lõplikult veenduda... Kokkupaneku käigus kulus hulgaliselt teipi, et see "rebi/kleebi" konstruktor ühte tükki jälle saada. Aga ma ütlen teile, et see kaamera sai korda...