Fujifilm FinePix 40i 15.08.2003, sarjast "Mis on karul kõhus?", © 2003 qman@solo.ee <<< 1 2 3 4 >

Selle materjali mujal avaldamine ükskõik millisel viisil, on ilma autori nõusolekuta keelatud. Siit pärineva teabe kasutamisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest autor ei vastuta.

Niisiis... Eelmise kaamera lehel mainisin, et katsun korralikumalt pilte teha aga tegelikus elus pole see niisama lihtne, üritasin kuid ajakulu tuli nii meeletult palju suurem, et poleks üldse midagi valmis jõudnud. Pole see kaamerate lammutamine ju mu põhitegevus, niisama nokin kui aega üle jääb ja enamasti ei jää. Niiet võtan sõnad tagasi, ei luba teha korralikke pilte, tuleb nagu tuleb, niigi peab neid arvutis lõikama, vähendama ja natuke heledust/kontrasti kruttima, tühja neist värvidest ja udususest. Teine asi, kui just midagi erakordset ei ole, siis edaspidi ma ei pühenda vaatajaid enam asjaoludesse, miks mingi kaamera lahti sai võetud või mis ma tegin, et ta jälle tööle hakkas.

Kaameral on metallist korpus ja üsna käepärane disain. SuperCCD logo ees küljel teatab, et kasutusel on Fujifilmi enda sensor, mille tegelikust resolutsioonist tehakse interpoleerimise teel veelgi suurem(2.4 -> 4.3Mpix). Optilist zoomi pole, fikseeritud fookuskauguseks on 8.3mm, mis vastab 35mm filmikaameral ca 36mm fookuskaugusele. Digizoom jäi natsa segaseks, oli vist maksimum ca 1.8X aga ma ei mäleta mis tingimustel. Augud-mulgud mis paistavad on: välk, välgu sensor, siis kolm pisikest mikrofoni jaoks, pildiotsija, tumepunane on "self-timer" tuluke ja siis ongi objektiiv, mille ette sõidab metallist kate kui kaamera välja lülitada.

Tagumine külg, LCD diagonaal 44mm, pilt üldiselt vilets ja tuhm, pildiotsija pisike ja pime kuid tundus selge pildiga olema mitte mingi udukogu. DISP nupp väärib eraldi märkimist, sest vaikimisi on LCD peale kaamera sisselülitamist pime nagu öö. Digital zoom töötab ainult täisresolutsioonist  madalamatel resolutsioonidel kuna tegu on niigi pseudo 4.3Mpix kaameraga, niiet tundub mõistlik lahendus. Kaamera menüüd meenutavad nõukogudeaegset arvutimängu, selline wannabee graafika, kole-kole.

Pealpool on välgu juhtimise nupp, ON/OFF/AUDIO nupp ja päästik.

Ühel küljel pole muud kui käepaela kinnitus, teisel küljel on pistikupesad ja väike valjuhääldi.

Alumine külg, saame teada, et kaamera tarbib kuni 3.5W ja vähemalt kirjade järgi on valmistatud Jaapanis. Positiivne on ka see, et statiivikinnitus on metallist.

Akusahtel lahti. Komplektis on kaasas 2 tk. Fujifilmi logoga HR-3UF 1600mAh 1.2V AA formaadis Ni-MH akut, ega nad kuigi kaua selle kaameraga kesta...

Akusahtlis on ka mälukaardi pesa, kaardiks on nüüdseks juba ajalukku vajumas SmartMedia, mis iseenesest polnud kuigi "smart", õige nimi oleks talle "DumbMedia", sest seal sees pole midagi muud kui flashikivid. SmartMedia asenduseks on Fujifilm'i ja Olympus'e koostöös valminud xD-Picture Card, mis võimaldab suuremaid mahte pisemas formaadis, mida mõlemad firmad ka oma uutes digikaamerates kasutavad.

Akulaadija, millega akude laadimine tundus üsna vaevaline olema (kapsa järgi on täislaadimistsükkel 13 tundi). Kui mind sunnitaks olema selle kaamera omanik, siis kindlasti hangiks vähemalt neli suurema mahtuvusega akut koos neljakohalise laadijaga. Hetkel on 2200mAh AA'd juba tavaline asi.

FinePix 40i omapära on see, et ta on peale digikaamera veel ka MP3 mängija. Siin on näha kõrvaklapid(õigemini tropid) ja juhtpult. MP3 faile saab kaamerasse ajada niipalju kui mälukaardil ruumi on kasutades selleks spetsiaalset kaameraga kaasasolevat tarkvara(Windows ja Mac). Eelduseks on, et SmartMedia kaart on ID'ga, ilma ID'ita kaartidele MP3'esid salvestada ei saa. Nimelt teeb see tarkvara MP3 faili ette miskise enda päise, kuhu paneb sisse ka mälukaardi ID numbri, kui nüüd arvuti abil see fail kopeerida teise SmartMedia kaardi peale, siis kaamera keeldub seda sealtpealt maha mängimast, sest kaardi ID ja MP3 faili lisapäises olev ID ei sobi(kopeerimiskaitse).

<<< 1 2 3 4 >